Uut nädalat alustasin varahommikuse jalutuskäiguga turule. Oli selline turusöögi isu. Ja seda eelmise päeva kõhuhäda kiuste. Tänane ostukorv sisaldas – 1 puhastatud ananass (suur), kaks avokaadot, üks võileib muna-liha-kurgi-ja kõige muuga, kaks omletti idude chillivee ja rohelise salatiga. Kogu see lõbu 20 krooni. Porgandid jätsin ostmata, sest nende eest taheti ilge turistikirves selga väänata – 6 krooni kilo – nii palju ma polnud nõus maksma. Eriti teades, et nn kohaliku hind on 3 krooni kilost.
Tuul oli kohal ja kohal olin minagi. Lõunapaiku väike puhkepaus. Täna olid kõik kuidagi eriti väsinud lõuna ajal.
„Laine oli kannikad siniseks peksnud“ - kõlab nagu stseen Õnne 13st. Tegelikult reaalsus Mui Nes. Juba mõnda aega olen märganud, et üks või teine tagumine põsk on sinikaid täis. Laine peksab, mis teha. Need on need „pehmed“ maandumised merevoogudesse.
Ahjaa, esmaspäeval täitus ka üks ammune ootus – kõndida kodust randa ilma, et mõni rollerjuht mulle oma teenuseid pakuks.
Teisipäev läks mööda nii, et ei saanud arugi. Meenub maandumisel saadud kerge õlavigastus ja ameeriklastega koos ette võetud meeletu mereanniorgia Hai juures.
Kolmapäeval tuult ei olnud ja tegime aega parajaks tuult oodates. Jaapanlane Taro püüdis küll veel viimast võtta ja käis suure lohega sõitmas ja oleks peaaegu oma bussist maha jäänud. Järgmine aasta jälle kolmeks kuuks tagasi – nii nagu viimased neli aastat. Pealelõunal ajas Jeff mootorpaadi välja ja läksime kummirõngaga sõitu tegema. Olgu see esimene ja viimane kord – olin just rõnga peale saanud, kui tuli suuremat sorti laine ja mind suht kalda lähedal tagurpidi keeras. Kuklaga sujuvalt vastu merepõhja - kondid ragisesid ja silme eest lõi häguseks. Ja uskuge mind – see rõngasõit ei ole nii lõbus, kui kõrvalt vaadates paistab. Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Mina hoian sedalaadi motoriseeritud veeharrastustest edaspidi kõrvale.
Õnneks oli abi kodus ootamas. Massaashimemm keeras korra kaela kahekorra ja vajutas paari kohta ning olukord muutus veidi mõnusamaks. Ülejäänud päeva olingi vaikselt kodus ja tegelesin vietnami keele õpingutega – suutsin pika pingutamise peale ära õppida tähestikust viis esimest tähte, millest kolm kõlasid kui ää. Ja Lonely Planeti vietnami keele vestmik on häälduste koha pealt täiesti kasutu – isegi tähestiku osas on kasutusel nn vana vietnami keel, mis minu õpetajatele muidugi palju nalja tegi. Aeg läks õpingutega kiirelt ja varsti oligi aeg tõsisemaks raviprotseduuriks mudimise, kondiväänamise, akupunktuuri, õlide ja fööniga. Tädi masseeris ja laulis samal ajal kaasa telekast tulevale Vietnami popmuusikale. Seega sain nii massaashi kui ka muusikalise meelelahutuse osaliseks. Tulemus oli see, et sain taas vabalt liigutada.
Õhtul üle pika aja mõned Skype kõned.
Järgnevatel päevadel jätkus tuulevaikus ja ootus. Sisustasin päevi algavaks koolitueks ettevalmistumisega ja Vietnami keele õpingutega. Vahelduseks kuulasin telekast Vietnami muusikat
Reedel kiire tiir olulisematesse meelelahutusasutustesse.
Laupäeva lõunapaiku algas teekond Ho Chi Minh Citysse. Või täpsem oleks öelda lennujaama. Vastu Eesti sõpradele. Seekord õnnestus sõita päevasel ajal ja veidi ümbrust jägida. Sõitsime läbi draakonivilja kasvatamise, telliiepõletamise, sigurikasvatuse, kaneelipuukasvanduste jne piirkondaddest. HCMC lähedusest andis tunda saastunud õhk ja motorollerite rohkus. Viimaste päikesekiirte valguses sõitsime läbi linna moodustades ühtse voo lugematu arvu motorolleritega. Sõbrad lennujaamast peale ja kohe koduteele.
Pühapäeval pikemat sorti jalutuskäik rannas ja ilus elu basseini ääres oodates õhtut. Joe kohvikus oli elav muuika ja seda harukordsust ei saanud mööda lasta. Onu Austraaliast mängis kitarri ja lasi laulul kõlada. Lisaks selgus, et Joe juures on täitsa ok Mojito ja Bloody Mary.Väga pikalt laulu ei nautinud, sest meid ootas ees õhtusöök Hai juures. Hai ise oli Phan Thietis väikest õlut tegemas. Kohal oli tema noorem vend ja mingi tibi,keda ma varem näinud polnud. Selgu, et tegu on uue töötajaga. Panime siis piiga parasjagu proovile. No eks ta ise aitas kaasa ka – unustades mõne tellimuse ja saades mõnes tellimusest valesti aru. Eesti sõpradele pakkus erilist elamust nõudepesu Uuniku moodi :-)))).
Järneb…
No comments:
Post a Comment