Uhhuu esimene öö uues elamises. Hommikul ärkad üles, jalutad magamsitoast elutuppa. Siis pesuruumi. Ja avastad, et vette ei ole. Ei lase ennast sellest häirida ja lähed jalutad maja taha, et sisse lülitada pump, mis veetünni taas täis pumpaks. Väikesed hommikused värskendused ja tee viib turule. Vaja soetada mõned toidunõud ja kraami kartulisalati tarbeks, mida sel õhtul plaanis teha. Eestist on seks otstarbeks kohale jõudnud isegi hapukoor.
Turult saan kartulit, sibulat, progandit ja mune. Lisaks soetan köögivarustust 78000 Dongi ehk ca 40 krooni eest. Selle üüratu summa eest ostan ühe alumiiniumkastruli, neli praetaldrikut, kuus universaalset õlleklaasi, kööginoa, neli kahvlit, ühe rohelise plastmassist kausi ja väikese kulbi.
Salati jaoks on ikka veel kraami puudu ja nii läheme Merle ja Telleriga pealelõunal Phan Thieti supermarketisse viinereid, hapukurki,majoneesi ja muud vajalikku ostma. Bussis kohtame Buddha mungana oranzhi riietunud vene lohesurfarit Andreid, kes vaatamata meie katsetele temaga vene keelt rääkida pursib tublilt inglist. Juttu jätkub tal terveks teeks. Temagi on teel supermarketisse, et valgurikkaid toiduaineid vauda, sest valku on organismil väga vaja.
Saame poest kõik vajaliku soetatud. Kõige keerulisem on leida soola. Aga tegelikult oli see ütlemata loomulikus kohas – kohe suhkru kõrval.
Tagasi kodukülla sõites on buss puupsti rahvast täis ja nii väändume miskit moodi selle summa sisse. Pea laes nagu ikka siinsetes bussides.
Õhtul saigi siis tehtud kartulisalatit. See õnnestus loomulikult suurepäraselt. Paar kääru musta leiba oli ka kõrvale haugata. Pakkusime nii salatit, kui leiba ka hr Haiˇle, aga tema näost võis lugeda, et ega ta sellest maitsetust plödist ja kibedast käkist suurt pea. Läks ja tõi endale hoopis riisisuppi.
Kolmapäeva hommikul kell 700 kimasime Haiga Phan Thieti, külmkappi ostma. Aga enne kapi ostmist tuli ikka kohvi juua. Läksime mõnusasse kohvikusse, kus hommikupäike mõnusalt läbi puuvõrade silma pilgutas. Olime esimese kohviga poole peal, kui Hai telefon tirises, ja ta kusagile tormama pidi. Ütles, et oodaku ma rahulikult, ta on poole tunni pärast tagasi. Hai pool tundi on teada, seega ei olnud ma üllatunud, kui ta alles tunni ja veerandi pärast jõudis. Tegin oma aega parajaks kohvi juues ja fotokas pilte sorteerides. Hea rahulik hommik.
Siis klõps rollerile ja külmikujahile. Külmikuhinnad mingid eriti soodsad ei ole. Ilmselt seetõttu, et müügil vaid tuntud brandid. Mina sain lõpuks uhke Sanyo omanikuks. Selline tilluke ca 70 cm kõrge kapike. Minu kõige kallim ost mis ma Vietnamis teinud olen . 2 150 000 Dongi. Soetasin veel kahe auguga glaasipiidi ja voolu regulaatori, mis külmkapi ja seinakontakti vahele tuleb panna. Kogu arve 2 800 000 Dongi.
Ostud tehtud, kimasime Haiga koju taasi. Peagi jõudi kohale ka ostetud kraam. Ja ikka rolleri tagaistmel muidugi.
Õhtul muretsesin gaasiballooni ja kööginurk hakkabki ilmet võtma.
Ahjaa, vahepeal käisin ikka surfamas ka. tuult siin siiani jätkub. Loodan, et nii jääbki.
Reede õhtul toimus naabruses asuvas kohvikohas nimega Living&Giving suur moeshow, kus näidati nii mõndagi riideasja, vene modelle, tuletantsijat jne. Ouline on märkida, et üritus oli kooskõlastatud kohaliku politseiga, kes andis loa tingimusel, et bikiine ja liiga palju paljast ihu ei näidata. Sõber Hr Hai, kes on poole kohaga rahvamalevlane käis oma silmaga kontrollimas, et ihu ei oleks liialt.
Reedeõhtusel moeshowl, sain ka meeldiva kutse tulla järgmisel õhtul Vietnami pulma. Hea sõber, seltsimees ja vend Phi, kes juhtumisi on ka üks Vietnami paremaid lohetajaid suundus abieluranda. Pittu oli kutsutud suurem osa alaliselt Mui Ne-s resideeruvaid lohetajaid ja lisaks siis Vietnami rahvas. Kokku ehk nii 150 inimest, aga võibolla ka rohkem, sest öös on asju mida alati näha pole.
Igaljuhul pidu ise oli vinks vonks. Sinna kohalejõudmiseks tuli läbida nii mõnigi kottpime teerajake, aga eemalt kostvad helid ei lasknud teelt eksida. Peokohas oli pruutpaar uksel külalisi tervitamas. Registreerimine oli juba eelmisel päeval ära olnud ja seega saime osa vaid peost. Kui rahvas kohal istuti kohe lauda. Õllepudelitelt lendasid korgid ja klaasid täitusid kesvamärjukesega, kuhu agarad ettekandjad ka jääkamakaid lisasid. Operator kõps oli kohal ja lasi kaameral kedrata. ehk saab montaazh ka kunagi valmis.
Pühapäevast alates ei ela ma enam oma majakeses üksi. Sõber Siim jõudis läbi Taimaa Eestist kohale ja hõivas toanurga, kus varem Hai suur sügavkülmik seisis.
Käisime kohe järgmisel hommikul veel turul varusid täiendamas – tekke madratseid jms kola soetamas. Kõik ikka selleks, et majakeses parem elada oleks.
Olin mingil hetkel lubanud beachboyd ja meie klubi usina abilise Thi külla kutsuda ja mis lubatud tuleb ära teha. Kolmapäevaks oligi poes käidud, igasugu söögikraami muretsetud ja Beachboyd ning kuuldeulatuses olevad eestlased kohale kutsutud. Thi oli kokaks.
Oli paar sõbrannat ka kaasa võtnud, et söögitegemine kiiremini läheks. Mis siis menüüs oli.
Kevadrullid,
Friteeritud krevetid
Friteeritud tofu
Värske kurgi, tomati, kapsa salatsuper kastmega
Riisinuudlid
Hotpot krevettide, kalmaari, kammkarbi ja igasugu värske ollusega
Ja siis veel arbuusi ja mandariine, riisiveini ja saigoni õlut jne.
Kõik maitses muidugi super suurepäraselt.
Lõin ka söögitegemisel usinalt kaasa – tapsin krevette ja koukisin kammkarpe kestast välja.
Elusate krevettide mitteelusateks tegemine on omaette toiming. Kõigepealt tuleb eemaldada pea ümber olev kest. Siis sureb krevet ära ja on lihtsam ülejäänud kesta maha võtta. Muidu sipleb teine natuke liiga palju.
Riisiveini oli Thi kaasa toonud kahes kilekotis st vein oli kilekotis, mitte veinipudel. Tegime väikesed villimisharjutused ja organiseerisime selle plastpudelisse. Suht kange kärakas oli.
Kui kõik söögid söödud jätkasdi tugevamad meeldivat õhtupoolikut DJ Stationis kus toimus limboõhtu, kohtumised kohalike turvameeste ja vene modellidega.
Järgmisel hommikul sai natuke kauem magatud ja äratus oli kell 8. Tuli kiirelt randa kobida, sest tuul oli tulemas. Läksin 10,5m lohega peale. Kuidagi imelik oli. Sõitsin ja ühel hetkel sain aru, et keskmised liinid omadega vähe puntras. Mis seals ikka. Lohe vette ja harutasin liinid lahti. Peale seda oli juba oluliselt mõnusam.
Tuuled läksid üha tugevamaks. Kergekaalulised beachboyd käisid laintes möllamas 3 ruuduse lohega. Mina tiksusin seal 9 ja 10 ruuduse kandis. Hommikuti ehk kella 9-10 ajal on tuul paras 12m2 lohe jaoks ja hea igasugu nippe ja trikke harjutada. Teisi sõitjaid on sel ajal vähe ja seega ruumi laialt. Kella 13ks on tuul sageli niipalju tõusnud, et lohekoolid jätavad koolituse pooleli.
Värske abielumees Phi, kes on kõva õhulendur käis ühel sellisel tuulisel päeval uut Cabrinha Switchblade proovimas ja tagasitulles oli näost vähe kaame. Probleem olla olnud selles, et kui hüppas, siis ei tahtnud enam taevast alla tulla. Muudkui lendas ja lendas ja lenda. Krt et kaamerat tol päeval kaasas polnud.
Jälle oli käes nädalalõpp ja saatsime portsu eestlasi teele. Kes lendas kodumaale, kes Balile. Loodus tühja kohta ei salli ja juba järgmisel päeval laekusid kaks uut rändurit Mart ja Allan, kes otsustasid ka lohesurfiga kätt proovida.
Käes oli jõulunädal. Täispuhutud jõuluvanad, härmas kuused ja koormakatetest vormitud jäämäed andsid hotellidele jõuluilme. Tuul puhus ja inimesed olid õnnelikud. Hapukapsas, mis nädalavahetusel käima sai pandud eritas juba tuttavlikku hapnemislõhna nind hommikul dushi all ümisesin vaikselt jõululaule.
23 Detsembril jõudis Filipiinidelt kohale Liisu, kelle sujuvalt 24 kohe köögitoimkonda salatit hakkima panime. Pole ju õige Eesti jõul ilma verivorsti, hapukapsa keedukartuli ja kartulisalatita. Kõik see maitses nii hästi, et kõht oli punnis ja enam kuskile välja ei viitsinud minna.
25 Detsember oli elamusterohke. Allan sai meduusi käest väikese siraka ja pidime teda äädikaga üle valama. Mina otsustasin tuua oma ellu veelgi rohkem jõuluvärve ja lõin jala vastu rannas vedelevat betoonitükki nii, et keskmise varba küüs täielikult eemaldus ja valge rannaliiv väljavoolavast verest punaseks värvus. Ikkagi jõulud ju.
Õhtul suur jõuluõhtusöök (veerandmilline) Living&Givingus. Menüüs kalkun, siga, lammas, krevetid, köögiviljad ja isegi magustoit. Tumedat leiba ja võid oli ka. Siim hävitas ilmselt pool Vietnami riigi võitagavaradest, rääkimata leivast.
Jätkub…
P.S. ärge muretsege,küll need pildid ka kunagi tulevad.
Tahtsin öelda, et tegelikult oli meil plaan teha ettepanek väikseks eineks enne meie ärasõitu, aga paraku kadusite te kiiresti und märkamatult :( Ja kohe peale seda siis meiegi.
ReplyDeleteEhk et tore oli teie mõlemaga tutvuda ning tänud hotpoti, ThyiThyi ja aastavahetuse eest ja tuult purje! Kõike seda siis Siimule ka.
Ja uhh kui külm siin ikka on.