Taas Bangkokis, see siis juba viies kord alates jaanuarist. Tüdrukud pidid samal õhtulkohe edasi lendama, aga tulid siiski linna kiirele osturetkele ja õhtusöögile.
Oma hotelli kõrval poespõrkasin kokku Johaniga, kesoli Mui Nešt paariks nädalaks Taisse puhkusele tulnud. Väike väike maailm. Sõime kõik koos õhtust ja saatsime siis Inese ja Ana lennujaama poole teele.
Järgmine päev tegime tiiru suurele turule. Seeon ikka suur. Ja kaupa jätkub.Ja odav. Kui juba seal olla, siis tuleb osta. Nii ostsingi ühe T-särgi. Mingi kärutädi sõitis käruga üle Johani varba, nii, et veri ohtralt väljas. Puhastas siis Johan oma haava, kui üks Tai neiu meie juurde astus ja oma abi pakkus – krabas kotist plaastrid välja ja puhe. Varvas plaasterdatud, hüppasimekolmekesi TukTuki peale ja sõitsime tagasi Khao Sani poole. Teepeal selgus, et see neiu…see neiu polegi päris neiu…Nojah, olime ju ikkagi Bangkokis. Khao Sanil raputasime neiupoisi maha ja tegime kiire lõuna.
Õhtul saime taas kokku. Meie meesteseltskonnaga liitusid ka kaks neidu. Florence Prantsusmaalt, kes oli Mui Nes lohetamist õppinud ja kellega Johan juhuslikult Bangkokis kokku põrkas, ja Nathalie Mauritiuselt, kellega eelmisel õhtul tuttavaks olime saanud. Üheskoos võtsime ette sõidu Nana Plazale, mis on tuntud… Tjah, niipalju paljaid neiupoisse polnud meie silmad veel näinud. Hea, et tüdrukud kaasas olid – muidu poleks me Johaniga sealt eluga pääsenud.
Teel sinna vötsin väikese eine, mis koosnes hiidprusskast, rohutirtsust, friteeritud konnast, mõnest vaglast ja sipelgast ning paarist eri liiki mardikast. Tuleb tõdeda,et mingit erilist maitseelamsut see eine ei pakkunud.Kõik need hõrgutised maitsesid üsna sarnaselt Mardikate ja prussakate söömise tegi vähe tülikaks nende kõva kest, mis hammaste vahele kippus jääma – nagu oleks peotäie sihvkasid koos kestadega suhu pistnud.
Aga söök söögiks – olime ikkagi meelelahutuse peal väljas ja peale seda kui mõnda aega ladyboy klubides vihmavarjus olime olnud kahlasime läbi vee taksosse ja suundusime ööklubi otsinugle. Vihma oli tulnud tõsiselt palju, nii, et meenus Saigon ja sealne uputus. Taksojuht pani cd mängijasse plaadi Tai hiphopiga, keeras volüümi põhja lülitas sisse ohutuled ja sõit läbi öise üleujutatud Bangkoki võis alata. Ööklubisse ei jõudnudki, sest need kohad kuhu taksist meid viia tahtis olid suht inimtühjad. Aga olin oma peolaksu taksos kätte saanud ja seega suundusin varsti hotelli. Johan ja Florence läksid veel uusi klubisid otsime…
Järgmistel päevadel veidi sisseostude tegemist ja oligi aeg tagasi euroopasse lennata…
Jätkub…
No comments:
Post a Comment